Foto: Siim Semiskar/ERR SPORT
..Võidulainel!
Tere kõigile. Kirjutamise hetkel olen meeskonnaga Lätis, kus toimus mäng Baronsiga. Võitsime jälle päris suurelt ja mäng meile väga suuri probleeme ei valmistanud. Isegi see ei muutnud midagi, et tähtsal põhjusel ei saanud meie peatreener kaasa sõita ja mängisime abitreeneri juhendamisel.
Muidu on meil läinud väga hästi, sest oleme võitnud kõik 13 mängu, mis meil on olnud ja enamus päris suure vahega nii, et keskmine punktide arv, millega võidame on lausa kuskil 30 punkti kandis. Ühesõnaga saab öelda, et läinud on ikka päris hästi.
Endalgi olnud osad päris head mängud. Üks nendest oli selle sama Baronsi vastu kodus, kui mul löödi teisel veerandajal kulm katki ja pidin mängu pooleli jätma ja haiglasse minema õmblema, kuna haav oli päris korralik ja silm läks ikka korralikult paiste. Haiglas tehti tehti kolm õmblust ja vajalikud protseduurid, et silmaga midagi ei juhtuks. Nüüdseks on niidid välja võetud ja haav peaaegu ära paranenud. Armi on ikka näha ning eks natukese aja pärast ole näha, kas jääb suurem arm või mitte.
Pärast eelmist kirjutamist loositi meile ka vahepeal Eurocup’i alagrupid. Vastasteks saime Kiievi Budivelniku, Jeruusalemi Hapoeli ja tšehhide Nymburki. Üsna mängitav grupp aga samas midagi kerget ka pole. Kõige hullem, mida paljud kartsid, et suured Venemaa ja Hispaania klubid tulevad, õnnestus vältida. Järgmine nädal hakkab peale ja kohe kodus ilmselt grupi kõige tugevamatega Iisraelist ehk Jeruusalem Hapoeliga (toim. Prienai Rudupis alistas 85:72 Jerusalem Hapoeli). Kahjuks ei saa me oma Eurocup mänge mängida koduses Prienu saalis vaid peame mängima Kaunases sealses vanas spordihallis, kus varem mängis Zalgiris kui veel uus saal valmis ei olnud saanud ja kus ka mina kõik kodumängud pidasin Zalgirise eest. Kaunases peame mängima sellepärast, et meie enda saal on küll uus ja korralik, aga seal pole piisavalt istekohti mida ULEB nõuab.
Koduses saalis oleks kindlasti mugavam mängida ja võidulootused suuremad aga kuna olukord on selline, pole midagi teha. Eks selge on, et grupis me favoriidid ei ole ja väga paljud meie edasipääsu ei usu, aga meeskonnad kes meile vastu tulevad tunduvad küllaltki mängitavad nii et eks me vaikselt ikka loodame edasi pääseda aga näha ole kuidas meil see ülesanne lõpuks õnnestub.
Leedu liigas oli meil vahepeal kohalik duell nii öelda arvatavale kolmandale kohale pretendeerijate vahel. Mängisime VTB liigas osaleva Klaipedaga, kes paberil tundub päris kõva sats ja paljud ootasid meievahelist mängu, et kumb siis ikka tugevam ja kummal lootused suuremad kolmandaks tulla. Esimese mängu võitsime meie küllaltki kindla üle 20 punktise vahega. Olime terve mängu ees ja kontrollisime kogu mängu kulgu. Lõpu poole sujus kõik veel ülihästi ja saime rahvale pakkuda väga mõnusat korvpalli ja kuna võit oli ka veel nii suur, siis meie poolehoidjad olid väga rahul selle võidu üle. Muidugi oli see alles meie omavaheline esimene mäng ja kuna see toimus veel meie saalis, siis ei saa seda siiski üle hinnata. Meeldiv on aga tõdeda, et me ei ole pidanud kaotusekibedust veel tundma 
Ühesõnaga, pöidlad pihku ja loodame, et kõik ikka hästi läheks;)
Edu kõigile ja järgmise korrani
Loading ...
Siim, kuidas sa iga mäng nii palju lauapalle hangid? Kas sa paned treeningul sellele rohkem rõhku?
Hea fänn,
Siim-Sandri vastus sulle: “Panen treeningul sellele rõhku jah juba pikemat aega ja nüüd on see juba harjumuseks saanud. Kunagi olen selle eest kõvasti õienadada saanud kui ma veel väga palju ei saanud neid kätte:))”