
Profisportlase meeskond Pirita Top Spas
Mõtlesime, et anname teile, lugejatele/vaatajatele, edasi esmased emotsioonid, mis tekkisid ja valdasid meid kogu selle lühikese reisi vältel, mil muidugi tähelepanu all oli Eesti jalgpalli A-koondis.
Esmaspäev, 13. august.
Kell oli 10.30, kui istusime autosse ja võtsime suuna Tallinna poole. Enne kui lahkusime Tartust, oli meil vaja veel peale võtta meie öömaja – telk. See tehtud, sai reis alata. Mitte kellelegi meist ei olnud veel ausalt öeldes kohale jõudnud, mis meid ees ootab. Kerge ärevus oli muidugi sees, aga see polnud kõhtulahtistav ärevus, vaid pigem selline mõnus ja nauditav. Kell võis olla 14.30, kui jõudsime lõpuks oma sihtpunkti, Eesti jalgpalli pühamusse – A. Le Coq Arenale. Meil avanes suurepärane võimalus teha oma mõnes mõttes ajalooline teine videosaade Lilleküla areenil vaatega otse murule. Õige koha leidmine staadionil tegemaks videointervjuud osutus raskemaks kui me esialgu arvata oskasime, kuid lõppude lõpuks pärast mõningaid teste ning heliproove olime leidnud koha, mis näis olevat ideaalne. Isegi laud oli seal olemas, vajasime ainult kolme tooli. Stuudio valminud, jäime ootama oma esimest külalist. Kuna A-koondisel oli samal ajal trenn käimas, otsustasime teha aega parajaks ning vaadata, kuidas teevad harjutusi meie tipud professionaalsel juhendamisel. Trenn peeti positiivses meeleolus ning suurt rapsimist väga ei olnud, kuna mehed olid just tulnud koduklubidest siia, pikk reis seljataga. Ärevus aina kasvas ning mõeldes praegu tagasi, siis skaalal 1-10ni võis see vabalt olla 8, kuid see kõik oli kindlasti seda väärt. Igatahes sealt ta tuli – koondislane X. VÕIMAS! Koondislase X kohta võib teile vihjeks öelda, et tema jaoks on elus alati esimesel kohal pere. Rohkem vihjeid me ei tahaks jagada
Pärast intervjuu lõppu oli pingelangus tohutu, kuna esimene tähis sai maha pandud ning ei jõudnud enam ära oodata, millal järgmised saaks maha panna. Atmosfäär oli PS meeskonnas hea, väsimus hakkas järjepanu võimust võtma ning väsimuse all ei mõtle me füüsilist, vaid just vaimset kurnatust. Päev hakkas igatahes õhtusse jõudma ning hakkasime vaikselt suunda võtma meie ööbimiskoha poole. Jõudnud kohale, selgus, et meie õnneks ei pea me ööd veetma külma käes telgis, vaid saame öö mööda saata hoopis majas. See tegi tuju üliheaks ning pani päevale ilusa punkti. Siinkohal tänaks võõrustajaid külalislahkuse eest!
Teisipäev, 14. august.
Ärkasime 7.30 ning pärast hommikuseid toimetamisi hakkasime liikuma vaikselt Pirita TOP SPA Hotelli suunas, et teha meie järgmised videousutlused järjekordsete A-koondislastega. Esialgu plaanisime videod üles võtta hotelli fuajees, kuid selgus, et helikvaliteet ei ole päris see nagu lootsime, sest ümberringi leidis aset pidev sagimine ning see seadis ohtu selle, et saatekülalise ja saatejuhtide hääl ei ole piisavalt kõlav ning võib hajuda ümbritsevas keskkonnas laiali. Tauno võttis meie meeskonna probleemi enda lahendada ning suutis tiimile organiseerida suurepärase koha vaatega merele, millest saigi meie järgmine stuudio. 11.30 oli oodata päeva esimest saatekülalist ning ei läinud kaua aega, kui ta juba kohal oligi, valmis andma eksklusiivintervjuud PS meeskonnale. Koondislase Y kohta võib öelda vihjeks, et talle meeldib vabal ajal raamatuid lugeda
Ja oligi käes aeg, mil uksest astus sisse meie kolmas koondislane, koondislane Z. Vihjeks olgu öeldud, et tegemist on mehega, kellele ei leidu A-koondises mängukonsoolidel mängides vastast
Päeva viimase intervjuu ajaks oli atmosfäär muutunud juba üsna vabaks ning pinget kui sellist praktiliselt polnud.
Lahkusime Pirita TOP SPA hotellist suurepäraste emotsioonidega, hinges valitses rahu ning teadmine, et olime just äsja hakkama saanud millegi suurega!

