Need kuu aega, mis ma pärast puhkust siin olen olnud, on läinud päris kiiresti ja väga kurnavalt. Oleme saanud see aasta juba kaks kaotust ja selle tõttu on treener ja mängijad muutunud väga närviliseks. Meid on kimbutanud ka vigastused ja trennis on raskusi, et kümmet mängijat kokku saada.
Üle-eelmine pühapäev oli meil vaba päev ja käisin esimest korda Ruse linnast väljas, ühes kala restoranis, mis on täpselt Dunavi jõe kaldal. Käisin seal meie korvpallifännidega, kes mind sinna kutsusid. Seal olid väga maitsvad toidud ja sõin üle pika aja väga korralikult ja oli väga tore õhtupoolik. Sai mõnus nädalavahetus kodust väljas veedetud.
Vahepeal oli ka mäng Haskovoga, mille me kaotsaime kahe punktiga. Pärast seda oli meil vaba päev ja käisime Ruse linnast väljas ühe kalju juures, mis on siin tuntud vaatamisväärsus. Kivi sisse on nikerdatud jumala temaatikaga pilte. Sinna pannakse surnud inimeste pilte ning siis soovitakse õnne, raha ja kõike muud. Seal on veel üks jumaliku mehe pilt ning kui seda vaadata ja midagi soovida ja hoida näppu teatud punktil, pidavat soov täituma. Üldiselt ma usklik pole, kuid tegin nii nagu traditsiooniks on ja soovisin ka midagi. Kohtasin seal ka ühte fänni, kes küsis, et kui suur on Eesti kõike kõrgem mägi. Mina kohe selle peale, et Suur Munamägi 318 meetrit. Ta ei tahtnud seda uskuda ja ütles, et meil on kõige suurem 3000+ meetrit. Mina vastasin siis naljaga pooleks, et kui Eestis kõik mäed kokku panna, et siis saame sama suure mäe kui teil.
Esmaspäeval hakkas tants ja trall pihta. Vaatasime 2-3 tundi Haskovoga peetud mängu, kus igat situatsiooni keriti 2-3 korda edasi-tagasi. Kõik oli havlasti! Treener rääkis, et midagi head me ei teinudki. Mis tegi selle kõik veel eriti piinarikkaks, oli see, et vaatasime seda sülearvutist ja kõik olid ninapidi koos. Selle video lõpp, kuskil kahe minuti ulatuses, oli kaduma läinud. Mängu viimased minutid olid kõige põnevamad, kuna lõpp oli väga tasavägine ning treener süüdistas mind mängu kaotuses, millega mina nõus ei olnud. Teisipäeval sai treener näha neid kahte viimast minutit ning selgus, et väike tagamängija oli oma mängija korvi alla lasnud ja pärast seda tegi talle ka vea, mis vilistati hoopis minule. Seega süüdistas treener mind ilma asjata. Kuna treener suhtleb ka palju fännidega ja mina saan nendega väga hästi läbi, siis nad rääkisid, et treener oli tegelikult vea teinud, et minuga kurjustas.
Meil on võistkonda tabanud ka mõned probleemid. Ameeriklane sõitis koju, kuna ta vanaisa on haiglas. Ühel tüdrukul tekkis probleem silmaga, kuna ta ei näe sellest enam. Ta käis operatsioonil ja ta ei tohi nädal aega trenni teha. Lisaks ühel mängijal hakkas tarkuse hammas valu tegema, mis välja tõmmati ning pärast seda oli ka temal mõned puhkepäevad.
Trennid on olnud väga rasked. Oleme päris palju mahvi saanud ilma puhkuseta. Tunnen, et keha on väsinud ja jalad valutavad. Naiskonnas on väga närviline õhkkond, kuna kõik on väsinud ja me pole saanud mängida 5 vs 5-te ja tähtsad mängud on tulemas.
Räägin teile kuidas selgitatakse välja Bulgaaria karikavõitja. Hooaja esimene võistkond ei pea mängima veerandfinaale ja pääseb otse Final Four’i. Karikafinaal toimub meie linnas Ruses 23. ja 24. veebruaril. Tabeli põhjal on hetkel esimene Viive-Kai koduklubi – nemad on otse Final Four’is. Meie ülejäänud 6 mängime esimese nelja hulka pääsemise nimel. Meie mängud on 13. ja 17. veebruaril. Loodan, et läheb hästi ja jõuame Final Four’i. Saime esimeseks vastaseks tabeli viimase naiskonna. Järgmise vastase saaame teada teistest mängudest. Saab olema põnev ja raske võitlus nelja parema hulka.
Teisipäeval kutsusid üks mees ja naine (kes teevad Ruse FB lehte) mind kohvile ja tegid minust loo Facebooki lehele – minu ja ka teiste toetuseks. Paljud fännid käivad meie treeninguid vaatams ja nad näevad, et võistkonna atmosfäär on halb, sest trennis tehakse üksteise vastu robustseid vigu ja ei vabandata. See hakkas fännidele silma ja nad tahavad et atmosfäär oleks parem. Eriti nad tahtsid aidata mind, kuna olen välismängija ja mulle tahetakse pidevalt ära teha ning kui olen teistest olukordades parem, tehakse jõhkraid vigu. Olen selle üle fännidele tänulik. Veel nad rääkisid, et kui me võistkonnaga mängime minu peale mõne kombinatsiooni ning ma sisse viskan, et ma pöörduksin ka publiku poole ja kutsuksin rahvast kaasa elama. Olen seda korduvalt teinud, sest teised seda teha ei julge.
Üldiselt on nii, et mida aeg edasi, seda raskemaks läheb vaimselt ja füüsiliselt. Võidame on kõik super, kuid kui kaotame muutub võistkond väga närviliseks. Me peaksime kaotuste ajal rohkem kokku hoidma ja üksteisele tuge pakkuma. Võidud ei tule enam nii kergelt ja iga mäng peab väga palju pingutama. Fännid on mulle öelnud, et kõik sõltub minu mängust ja see on mulle ka suur pinge.
Ilm on soe, kuskil +10°C, päike paistab ja lumi on sulanud.
Järgmise korrani,
Merike
Loading ...