Vahepealne jõulu ja uusaasta puhkus oli nagu rusikas silmaauku ja kulus väga hästi marjaks ära. Kui ma kodus olen, siis alati mõtlen, et välismaal on olnud tore, lõbus ja huvitav, kuid kodus on siiski ikkagi kõige parem olla. Kodus ümbritsevad alati sõbrad, tuttavad, pereliikmed. Ka siin Bulgaarias ja teistes kohtades kus ma mänginud olen, tekivad sõbrad ja tuttavad, kuid see pole ikkagi päris see.
Reis koju ja siia tagasi läks väga hästi, ilma suuremate äpardusteta. Esimesed paar treeningut olid rasked ja ei saanud hästi vedama, kuid nüüd tunnen vastupidi, et ei saa pidama. Kohalikus ajalehes kirjutati, et Merike Andersonil on hetkel kõige parem vorm võrreldes klubikaaslastega- selle üle on hea meel.
Üle-eelmisel laupäeval oli meil mõnus üllatus, kui sponsorid tegid meile teise hooaja poole alguse puhul piduliku õhtusöögi. Alguses olid kõik kuidagioma ette ning kõigil oli igav. Kuid pärast söömist ja veini joomist otsustati minna terve naiskonnaga ööklubisse. Mõeldud-tehtud ning ööklubis oli väga tore ja lõbus ning koju jõudsime kusagil kella kolme paiku öösel.
Kuna mul oli pärast jõule ka sünnipäev, siis meie meeskonna arsti tütar tegi mulle väga laheda kingituse. Joonistas minust humoorika pildi:
Vahepeal on väga paljud võistkonnad teinud oma rivistustes muudatusi. On lisandunud mitmeid ameeriklasi ja ka eestlane Viive-Kai Rebane. Meie naiskonnas on toimunud ka üleminek, kus meie vanim mängija on läinud ühte teise võistkonda ja sealt on tulnud meile liiga parim kolmeste viskaja. Lisaks lahkus meil veel üks mängija, kuid põhjuseid tema lahkumisest ei tea. Hetkel on kliima väga hea ja sõbralik. Treener ütles mulle, et Andersonil on ka lõpuks nägu naerul.
Üks najalkas fakt ja pilt Bulgaaria kohta. Väga paljudes kohtades on keelumärk, kus keelatakse sõitmist hobuse ja kaarikuga:
Vahepeal oleme pidanud ka kaks mängu kus ühe võitsime ja teise (Viive-Kai koduklubile) kaotasime. Hetkel siis oleme liigas teisel kohal – meil on 11 võitu ja 3 kaotust.
Olge tublid,
Merike
Loading ...