Frank Liivak – Kuidas jõudsin Hollandisse ja kuidas näeb välja siinne noorjalgpalluri elu!

2004. aastal kolisime perega esimest korda Hollandisse. Põhjuseks isa leping korvpalli klubiga BC Almere Omniworldiga. Kuna ma ise olin eelnevalt käinud juba jalgpallitrennides Tartus ja Tallinnas, siis oli ka loogiline, et ma siin jalgpalliga edasi tegelen.

Esimeseks klubiks siin oli FC Almere, olin siis 8 aastane. Alguses oli raske, kuna keelt ma ei osanud. Hollandi keele sain selgeks 4 kuuga ja siis läks ka suhtlemine poiste ja treeneritega lihtsamaks. Siinsed trennid olid hoopis teistsugused kui Eestis, hästi palju pandi juba noorest peast rõhku tehnikale. Õppisin siin asju palliga tegema, mida ma kodus olles polnud eluski teinud.

Kui isa leping kevadel läbi sai, kolisime tagasi Tartu. Kahju oli lahkuda, sest siin oli tekkinud palju uusi sõpru ja siinne jalgpall avaldas mulle suurt muljet. Käisin esimest korda Ajaxi staadionil, nägin suuri staare oma silmadega ja sealt tuli ka unistus ise seal kunagi mängida!

Läksin uuesti Tartu trenni ja kooli 3. klassi,  aga raske oli, sest sain aru, et võimalused edasi areneda olid Hollandis palju paremad. Kuna jäime perega hollandlastega headesse kontaktidesse, siis nad kutsusid mind 2006 aasta suvel Holland Cup turniirile kaasa osalema. Võitsime Cupi ja avanes võimalus treenida klubis FC Omniworldis, mis oli profiklubi ja siis oli mul kindel otsus, ma tahan tagasi!

Sügisel 2006. aastal võtsime otsuse vastu ja kolisime ema ja õega tagasi Almeresse. Hetkel ma mängin klubis Almere City mis on kohaliku piirkonna professionaalne klubi. Klubi mängib küll esiliigas kuid noorte grupid klubis esindavad meistriliigat, mis tähendab et mängime klubide vastu nagu Ajax , Psv , Feyenoord  jne. Klubi on ka heas koostöös Ajax Amsterdamiga. Enne jõulupuhkust käisin ka 3 nädalat Ajax Amsterdamis testimisel ja nüüd hoiab Ajax mul pilku peal ja kevadel on uus testimine tulekul.

Igal esmaspäeval on üldkehaline treening, jõusaal ja viimased 30 minutit mängime. Teisipäeval on rohkem personaaltreeningud, kus töötame väikestes gruppides ( u 5 inimest, ründajad ründajatega, kus õpime ründajatele vajalikku tehnikat). Lõpus mängime. Neljapäeval on taktikalised treeningud kus arutame tulevast laupäevast mänguplaani. Reedestel treeningutel on palju söödu ja löögi harjutusi. Iga trenni alguses pühendame ka palju aega erinevatele söötudele. Trenni lõpetame mänguliste harjutustega. Trenn kestab 2 tundi. Igal laupäeväeval on meil mängud, kas siis meistriliiga või midagi muud. Iga pühapäev on mul personaalne treening kus käin üksi klubi juures harjutamas lööki, tehnikat ja teen ka jooksuharjutusi.

Olen siin enda elule kindla rutiini sisse saanud ja kõik päevad peale kolmapäeva näevad sama moodi välja, et hommikul käin koolis kuni lõunani ja alatest kella 17.00st on aeg trenni minna. Trennist tagasi kodus olen alles 21.00. Koolitööd saab ära teha klubi juures sinna palgatud õpetajate käe all. Kool on õnneks väga toetav ja tuleb mulle vastu. Mul on top sportlase staatus, mis tähendab, et mul on vähem tunde kui tavalistel õpilastel. Mul on ka koordinaator, kes mind toetab ja mu õpingutel silma peal hoiab ja vaatab, et ei  tekiks probleeme eksamitega kui näiteks olen koondisega Eestis.

Kolmapäeviti käin kodu lähedal streetfootballi mängimas, kus iga õhtu tuleb kokku mängima umbes 30-40 inimest ja mängitakse terve õhtu – võitja lauas. Ka see on mulle kindlasti hästi palju julgust ja tehnikat juurde andnud, kuna väljakul olen üks noorematest. Olen väljakul ka sageli mänginud Meistriliiga (Eredivisie) mängijate vastu.

PS! Sain ka just teada et järgmised 3 nädalat olen jälle Ajaxi juures testimisel!

 

Parimat soovides,

Frank